Kool

Adavere mõisat (saksa k Addafer) on esmamainitud 17. sajandi teisel poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid.

1682. aasta kaartidel on Adavere märgitud juba mõisana. Kolmekümne adramaa suurune Adavere mõis anti Rootsi ajal rittmeister Zoegele 3279 taalri eest rendile.

Adavere mõis 18. september 1682.a.

( Rootsi Riigiarhiiv. Ekonomiståthållarens`i Pernau. G. A. Strömfelts kontor Godsinventarien Dorpats Kreis 1681-1698. V. 21)

Põltsamaa loss koos kaugeleulatuva aleviku ja ka ümbruskonnas asuvad mõisad ja külad põletati 12. septembril 1703 vaenlaste sissetungi ajal. Ka Adavere põles maha.

18. sajandist alates on Adavere ajalugu varasemast veidi täpsemalt jälgitav.

Peeter I kinkis Adavere 26. detsembril 1720 etatsnõunik Heinrich von Fick`ile, kes selle ühes testamendis 7. aprillil 1740 oma maahauptmann Erich Johann von Vietinghoffiga abiellunud tütrele Beatale pärandas.

Von Vietingghoffide ajal, 18. sajandi keskpaigas ehitati mõis esinduslikumalt barokkstiilis välja- püstitati kõrgel soklil paiknev puidust peahoone ning mitmeid kõrvalhooneid. 1745. aastal rajati prantsuse stiilis park, pügatud puude ja hekkidega. Pargi rajamist juhtis Peterburist kohale kutsutud haljastuskunstnik.

1761. aastal on Adavere mõisa kohta kirjutanud A.W. Hupel järgmist: „Addafer, eesti keeles Adavere, on allodiaalmõis. On ilusasti hoonestatud mõis kaunis viljakate maadega, kaugeleulatuvate põldudega, palju kõrtse suure tee ääres ( Mõhküla, Aru, Kiima). Adavere mõisal on tellise- ja lubjapõletus, üks vesi- ja üks suur hollandi tuulik. Head heinamaad, vähe oma metsa, ometi on tal metsaraie õigus Põltsamaa metsas. Mõisal on vähesel määral kalastust. Mõisal on kaks karjamõisa.

  • 1765.a. - Liivimaa koolikorralduse alusel ja Põltsamaa pastori August Wilhem Hupeli algatusel asutati koolid Adaveres, Vana- ja Uue-Põltsamaal,Lustiveres, Tapikul, Pajusis ja Kalanas.
  • 1785. aasta 10. juulil omandas Adavere mõisa 39750 rubla eest Carl Vietinghoff (maakohtu assessor), kes pärandas selle edasi oma pojale Erich von Vietinghoffile. Halb majandamine viis mõisa pankrotti.
  • 1787.a. - esimene kirjalik tõend kooli olemasolu kohta Adavere mõisasPuiatu külas, samuti Vaivere külas ühes ruumikas talumajas. Puiatu külakohustati ehitama püsiv koolihoone. Kas see ehitati, selle kohta andmed puuduvad.

Vaesunud Adavere mõisa ostis 1816. aastal rittmeister Bernhard Caspar von Stackelberg 71570 hõberubla eest. Ost toimus 4. septembril 1816. Siit algas Adavere Stackelbergide ajastu, mis kestis aastani 1876.

  • 1838.a. - sellest aastast pärinevad järgmised kirjalikud andmedPuiatu kooli kohta. Koolmeister oli Mihkel Karro.
  • 1851.a. – otsustati, et 1852.a tuleb ehitada uus koolimaja.
  • 1853.a. - seoses elanikkonna rohke üleminekuga vene õigeusku, avati Adaveres vene õigeusu abikool. Sellest ajast tegutses Adaveres kaks kooli.
  • 1854.a. - kroonikasse on märgitud, et kooliruum on uus ja hea,koolmeister on Jaan Kaarelson.
  • 1864.a. - suri Adavere mõisahärra Eduard von Stackelberg. Tema mälestuseks otsustati asutada Adavere Kõrgem Vallakool, nn. Eduardikool.

Bernhard von Stackelberg müüs 1876. aastal Adavere mõisa Pajusi mõisnik Nikolai von Wahlile, kes selle edasi andis oma pojale Eduard von Wahlile.

  • 1866.a. - asutati Eduardikool. Koolmeistriks oli Johhannes Treu.Adveres töötas nüüd kolm kooli.
  • 1883.-1885.a. Eduardikoolis töötas õpetajana Jakob Tamm.

Wahl`ide ajal, 19. sajandi lõpul oli mõisa majanduslik seis oluliselt paranenud, mis lubas alustada 1892. aastal uue härrastemaja ehitamist. Von Wahl`id püstitasid peahoone soklile uue historistliku peahoone. 1893. aastal valminud hoone on krohvimata paekiviehitis, mille keskosa ilmestab kolme akna laiune pealeehitis.

Adavere polnud tol ajal kuigi suur ega iseäranis kaunis mõis, aga seda majandati eeskujulikult. Ka elumaja polnud mingi loss, kuid selle toad olid avarad ja meeldivad, aknad täis lilli ja päikest.

Adavere mõisa härrastemaja üleandmine koolile – 1928. aasta sügisel ( alustas 6- klassiline kool). Kooli sisseõnnistamine 4. nov. 1928.

  • 1928 .a- Puiatu algkool ja Eduardikool ühinesid üheks Adavere 6-klassiliseks Algkooliks. Õppetöö algas endises Adavere mõisa härrastemajas. Õpetajatena töötasid Eduard Juhansoo, Liisa Mõttus, Otto Reinik. Kooli direktoriks oli 1928. -1940.a. Eduard Juhansoo.

Suurematele ehitustöödele mõisahäärberis on viidatud 1934/ 35. õppeaastal

  • 1962.a. - 1990.a. oli Adaveres 8-klassiline kool (viimasel paaril aastal 9 – klassiline kool, kus direktoriks oli Evald Leisner).
  • 1976.a. - valmis Adavere kooli uus hoone. Seal on klassiruumid3.-9. klassile ja täismõõtmetes võimla.
  • 1990 – 2001 – Adavere Põhikooli direktoriks oli Ülar Kohari. 2001 – 2002. a. renoveeriti Adavere Põhikooli mõisahoone.
  • 2001 (juuni-oktoober) – direktor Tarmo Tamm.
  • 2001 – 2002. a. kevad – koolijuhina töötas Jaan Kabin.
  • 2002. a. sügis - Adavere Põhikooli ruumidesse kolis Adavere Lasteaed Naksitrallid. Kooli direktorina asus tööle Rein Uusmaa.
  • 2004. sept. – Adavere Põhikooli juures alustas tegutsemist õpilaskodu esialgu 10 õpilasega.
  • 2006. septembrist asus koolijuhina tööle Sirje Jõemaa.
  • 2007. septembrist alustas kool tegevust lasteaed-põhikoolina – ühise asutusena, mille nimeks jäi Adavere Põhikool
  • 2008. aasta detsembris algab kooli õppehoone renoveerimine.
 
 

Kontakt

Adavere Põhikool

Adavere, Põltsamaa vald
Jõgevamaa 48001

Tel 776 9304
Tel 776 9210